KUUSPU & SAAREMÄEL: body slam / ihu ramm

In collaboration with Mihkel Maripuu and Tarvo Porroson


ARS Kunstilinnaku Projektiruumis


Esietendus 8. jaanuar 2022 kell 19:00 Näituse avamine 8. jaanuaril 2022 kell 20:30 Etendused: 11/12/14/15. jaanuaril kell 19:00 Näitus on avatud 10.-15. jaanuar kell 12-18 14.01.22 etendusele järgneb artist talk!

Kunstnikud: Keithy Kuuspu, Liisa Saaremäel Helikunstnik: Mihkel Maripuu Tehnilised lahendused: Tarvo Porroson Graafiline disain: Cristopher Siniväli Fotod: Gabriela Leopard Kestus: 60’

Näitus on TASUTA! Etenduste piletid: https://fienta.com/et/o/8625

𝑀𝒾𝒹𝒶 𝓈𝒾𝓁𝓂𝒶𝓈 𝓅𝒾𝒹𝒶𝒹𝒶?

𝟣. 𝒱𝒶𝓁𝑔𝑒𝓈𝓉 𝓀𝑒𝓇𝑔𝑒𝓁𝓉 𝓀𝑜𝓁𝓁𝒶𝓀𝒶𝓈𝒽𝒶𝓁𝓁𝒾𝓈𝓉 𝓁õ𝓃𝑔𝒶𝓈𝓉 𝓀𝒶𝓂𝓅𝓈𝓊𝓃𝒾 𝓋õ𝒾 𝒹ž𝑒𝓂𝓅𝓇𝒾𝑔𝒶 𝓈𝑜𝒷𝒾𝓋𝒶𝒹 𝓅𝒶𝓁𝒿𝓊𝒹 𝓋ä𝓇𝓋𝒾𝒹. 𝒮𝑒𝑒𝓉õ𝓉𝓉𝓊 𝑜𝓃 𝓉𝑒𝓂𝒶 𝒿𝓊𝓊𝓇𝒹𝑒 𝓀𝑒𝓇𝑔𝑒 𝓁𝑒𝒾𝒹𝒶 𝑒𝓇𝒾𝓃𝑒𝓋𝒶𝒾𝒹 𝓅𝓁𝓊𝓊𝓈𝑒, 𝓈𝑒𝑒𝓁𝒾𝓀𝓊𝒾𝒹, 𝓅ü𝓀𝓈𝑒 𝓃𝒾𝓃𝑔 𝓋ä𝓇𝓋𝒾𝓁𝒾𝓈𝒾 𝓁𝒾𝓈𝒶𝓃𝒹𝑒𝒾𝒹. 𝒫𝒾𝒹𝒶𝑔𝑒 𝓂𝑒𝑒𝓁𝑒𝓈, 𝑒𝓉 𝓁õ𝓃𝑔𝒶 𝒶𝓁𝑔𝓊𝓈𝑜𝓉𝓈 𝒿ää𝒷 𝓀𝓊𝒹𝓊𝓂𝒾𝓈𝑒𝓁 𝒶𝓁𝒶𝓉𝒾 𝓀𝓊𝓂𝑒𝓇𝓊𝓈𝑒 𝓉𝒶𝒽𝒶, 𝓂𝒾𝓈 𝑜𝓃 𝑒𝓇𝒾𝓉𝒾 𝓉ä𝒽𝓉𝒾𝓈 𝓋ä𝓇𝓋𝒾𝓉𝓇𝒾𝒾𝒷𝓊𝓁𝒾𝓈𝑒 𝓀𝓊𝓂𝑒𝓇𝓊𝓈𝑒 𝓀𝓊𝒹𝓊𝓂𝒾𝓈𝑒𝓁.

𝟤. 𝒱õ𝓉𝓀𝑒 𝓁𝒾𝓈𝒶𝓋𝒶𝓇𝓇𝒶𝓈 𝓃𝒾𝓃𝑔 𝒿𝒶𝑜𝓉𝒶𝑔𝑒 𝐼 𝒿𝒶 𝐼𝒱 𝓋𝒶𝓇𝒹𝒶 𝓈𝒾𝓁𝓂𝓊𝓈𝑒𝒹 𝓀𝑜𝓁𝓂𝑒𝓁𝑒 𝓋𝒶𝓇𝒹𝒶𝓁𝑒 𝓃𝒾𝒾, 𝑒𝓉 𝓀𝑒𝓈𝓀𝓂𝒾𝓈𝑒𝓁𝑒 𝓋𝒶𝓇𝒹𝒶𝓁𝑒 𝒿ää𝒷 𝓅𝒶𝒶𝓇 𝓈𝒾𝓁𝓂𝓊𝓈𝓉 𝓋ä𝒽𝑒𝓂 𝓀𝓊𝒾 ää𝓇𝓂𝒾𝓈𝓉𝑒𝓁𝑒. 𝒦𝓊𝒹𝓊𝑔𝑒 𝒶𝒾𝓃𝓊𝓁𝓉 𝓀𝑒𝓈𝓀𝓂𝒾𝓈𝑒𝓁 𝓋𝒶𝓇𝒹𝒶𝓁 𝑜𝓁𝑒𝓋𝒶𝒾𝒹 𝓈𝒾𝓁𝓂𝓊𝓈𝑒𝒾𝒹 (𝓀𝓊𝓂𝑒𝓇𝓊𝓈𝑒 𝓅õ𝒽𝒿𝒶𝑜𝓈𝒶 𝓈𝒾𝓁𝓂𝓊𝓈𝑒𝒾𝒹) 𝑒𝒹𝒶𝓈𝒾-𝓉𝒶𝑔𝒶𝓈𝒾 𝓇𝒾𝒹𝒶𝒹𝑒𝓃𝒶, 𝒽𝒶𝒶𝓇𝒶𝓉𝑒𝓈 𝒾𝑔𝒶 𝓇𝑒𝒶 𝓁õ𝓅𝓊𝓈 𝓀ü𝓁𝑔𝓂𝒾𝓈𝑒𝓁𝓉 𝓋𝒶𝓇𝒹𝒶𝓁𝓉 ü𝒽𝑒 𝓈𝒾𝓁𝓂𝓊𝓈𝑒 𝓁𝒾𝓈𝒶𝓀𝓈. 𝒮𝑒𝒹𝒶 𝓉𝑒𝒽𝓀𝑒 𝓃𝒾𝒾𝓀𝒶𝓊𝒶, 𝓀𝓊𝓃𝒾 𝓀ü𝓁𝑔𝓂𝒾𝓈𝓉𝑒𝓁𝓉 𝓋𝒶𝓇𝓇𝒶𝓈𝓉𝑒𝓁𝓉 𝑜𝓃 𝓀õ𝒾𝓀 𝓈𝒾𝓁𝓂𝓊𝓈𝑒𝒹 ü𝒽𝑒𝓁𝑒 𝓋𝒶𝓇𝒹𝒶𝓁𝑒 𝓈𝒶𝒶𝓃𝓊𝒹 𝒿𝒶 𝓀𝓊𝓂𝑒𝓇𝓊𝓈 𝑜𝓃𝑔𝒾 𝓋𝒶𝓁𝓂𝒾𝓈.

𝟥. 𝐿𝑜𝑜𝑔𝑒 𝟣𝟣𝟪-𝟣𝟥𝟢-𝟣𝟥𝟪-𝟣𝟧𝟢-𝟣𝟨𝟨-𝟣𝟪𝟤 𝓈𝒾𝓁𝓂𝓊𝓈𝓉 𝟥,𝟧 𝓂𝓂 𝓇𝒾𝓃𝑔𝓋𝒶𝓇𝓇𝒶𝓈𝓉𝑒𝓁𝑒. 𝒦𝓊𝒹𝓊𝑔𝑒 𝟣 𝓇𝒾𝒹𝒶 𝓅𝒶𝒽𝑒𝓂𝓅𝒾𝒹𝒾. 𝒦𝓊𝒹𝓊𝑔𝑒 𝒿ä𝓇𝑔𝓂𝒾𝓃𝑒 𝓇𝒾𝒹𝒶 𝓉öö 𝓅𝒶𝓇𝑒𝓂𝒶𝓁 𝓅𝑜𝑜𝓁 𝒿ä𝓇𝑔𝓂𝒾𝓈𝑒𝓁𝓉: 𝓀𝓊𝒹𝓊𝑔𝑒 𝟤 ää𝓇𝑒𝓈𝒾𝓁𝓂𝓊𝓈𝓉 𝓇𝒾𝓅𝓈𝓀𝑜𝑒𝓈 - 𝓁𝓊𝑔𝑒𝑔𝑒 ü𝓁𝑒𝓋𝒶𝓁𝓉, 𝓀𝓊𝒹𝓊𝑔𝑒 𝓈𝑜𝑜𝓃𝒾𝓀𝓊𝓉 𝟤 𝓅𝒶𝓇𝑒𝓂𝓅𝒾𝒹𝒾 / 𝟤 𝓅𝒶𝒽𝑒𝓂𝓅𝒾𝒹𝒾 𝓀𝓊𝓃𝒾 𝒿ää𝒷 𝟦 𝓈𝒾𝓁𝓂𝓊𝓈𝓉 𝓇𝑒𝒶𝓁𝑒, 𝓀𝓊𝒹𝓊𝑔𝑒 𝟤 𝓅𝒶𝓇𝑒𝓂𝓅𝒾𝒹𝒾 𝒿𝒶 𝟤 ää𝓇𝑒𝓈𝒾𝓁𝓂𝓊𝓈𝓉 𝓇𝒾𝓅𝓈𝓀𝑜𝑒𝓈. 𝒥ä𝓉𝓀𝒶𝓀𝑒 𝓃𝒾𝒾𝓂𝑜𝑜𝒹𝒾 𝓈𝑜𝑜𝓃𝒾𝓀𝓊𝓉 𝟨 𝒸𝓂. 𝒦𝓊𝒹𝓊𝑔𝑒 𝟣 𝓇𝒾𝒹𝒶 𝓅𝒶𝓇𝑒𝓂𝓅𝒾𝒹𝒾 𝓉öö 𝓅𝒶𝒽𝑒𝓂𝒶𝓁 𝓅𝑜𝑜𝓁.

𝟦. 𝒮𝒾𝒾𝓈 𝓀𝓊𝒹𝓊𝑔𝑒 𝓈𝒾𝓁𝓂𝓊𝓈𝑒𝒹 𝓂𝒶𝒽𝒶 𝓅𝒶𝓇𝑒𝓂𝓅𝒾𝒹𝒾 𝓉öö 𝓅𝒶𝓇𝑒𝓂𝒶𝓁 𝓅𝑜𝑜𝓁 (𝒿ä𝓁𝑔𝒾𝑔𝑒, 𝑒𝓉 𝑒𝒾 𝒿ää𝓀𝓈 𝓀𝒾𝓈𝓀𝓊𝓂𝒶). 𝒯𝑒𝒽𝓀𝑒 𝓉𝑒𝒾𝓃𝑒 𝓈𝒶𝓂𝒶𝓂𝑜𝑜𝒹𝒾.


-----


„body slam / ihu ramm“ on installatiivne näitus-lavastus. Päevasel ajal funktsioneerib ruum iseseisva installatiivse näitusena, kuid viiel valitud õhtul aktiveerivad etendajate kehad ja heli ruumi ning näitusest saab etendus. Kaks naist, kes ei ole huvitatud saavutamast kindlust ei lavalises ega sotsiaalses sfääris, uurivad materjali ja keha vahelist suhet ning materialiseerivad seeläbi haprust. Kaks keha ja savi - oma olemuselt samaaegselt nii haprad kui tugevad - on asetatud dialoogi ruumis, kus kogemus loob läbi interaktsiooni uusi kogemusi, materiaalsus kannab endas küsimust ja teod loovad teoseid. Tekivad võimalused kokkupõrkeks, juhuseks, igikestvaks materjali konstrueerimiseks ja dekonstrueerimiseks. On süsteem, on juhus, on mehaanika, on sõnad ja heli, kildude ja korrapärana. Ootamatus tekitab haprust.

Habras, habras, tugev. Savi, inimkeha ja etendaja lavaline olek. Talub raskust, kuid mitte lööki.

Alles jäävad kahe naise haprad kehad.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Eesti Kunstiakadeemia üliõpilasesindus, Eesti Kunstnike Liit

Tänud: Hendrik Tiitson, Juss Heinsalu, Lauri Kilusk, Jaan August Viirand, Laura Linsi, Raili Keiv, Gabriela Leopard, Giacomo Veronesi, ARS Kunstilinnak, EKA keraamika osakond

------


KEITHY KUUSPU on noor etendus- ja tantsukunstnik Tallinnast. Ta on lõpetanud Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi koreograafia õppekava (BA) ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kaasaegsete etenduskunstide (CPPM) õppekava (MA). Alates septembrist 2021 õpib ta Eesti Kunstiakadeemias keraamika erialal (MA). Oma loomingus keskendub Keithy reaalsuse definitsioonile ja selle piiride uurimisele, toetudes (primitiivsele) inimloomusele, argistele struktuuridele ja mõjule, mida ühiskond avaldab üksikisikutele. Tema fookus on protsessil nii enne kui pärast tulemit ning protsessiga kaasnevas eneseloomises. Juunis 2021 esietendus Sõltumatu Tantsu Laval tema lavastus Läbi Kukkumine, mis oli ühtlasi ka tema CPPM õppekava lõputöö. Ta on viimati teinud kaasa näiteks Peader Kirki ja Simona Gonella 99-tunnises lavastuses KUHU MINEK. Where do we go from here (CPPM, Kanuti Gildi Saal, Elektron.live) ning Jarkko Partaneni ja Anni Kleini lavastuses Fluids (WAUHAUS, STL). Veebruaris 2020 uuris ta koos Martina Georginaga Kanuti Gildi Saali Püha Vaimu residentuuris pildi loomise protsessi ning selle sees olevaid/tekkivaid võimu struktuure ning septembris 2021 osales ta Giacomo Veronesi korraldatud kuu-ajases residentuuris Itaalias, Pulgias.


LIISA SAAREMÄEL on eesti etenduskunstnik. Pärast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli lõpetamist liitus ta Eesti Draamateatri ansambliga, kus ta töötas näitlejana aastatel 2016-2020. 2021. aastal lõpetas ta ta EMTA kaasaegsete etenduskunstide (CPPM) magistriprogrammi ja hetkel töötab vabakutselise etenduskunstnikuna. Juunis 2021. esietendus Uue Loomingu Majas Liisa teine autorilavastus Tiny Home Production presents: LARGER-THAN-LIFE. Teda kui kunstnikku paelub teemana kompresseeritud ruum nii ruumiliselt kui metafoorselt. "Tiny Home Production presents" (2020) - fiktiivne teatriorganisatsioon - on koondpealkiri kahele lavastustele, milles mängib autor teadlikult ja irooniliselt kapitalistlikku väärtussüsteemi kuulumise ja naiskunstniku narratiiviga. Liisa on hiljuti osalenud veel Peader Kirki ja Simona Gonella lavastuses "KUHU MINEK" (CPPM, Kanuti Gildi Saal, Elektron.live), Keithy Kuuspu lavastuses Läbi Kukkumine (Sõltumatu Tantsu Lava) ja Iveta Pole lavastuses Bee Matter (Kanuti Gildi Saal). Teda on tunnustatud Kristallkingakese auhinnaga (2017).

MIHKEL MARIPUU on kunstnik, kelle tegevust iseloomustab multidistsiplinaarne, eri meediume kaasav praktika, milles sisaldub lisaks helilisele ka visuaalne ja füüsiline platvorm. Uurimusalusteks teemadeks on olnud post-interneti olemus kaasaegses kunstis, neo-materialism ja muud subkultuurilised ilmingud ning digitaalajastu omapärad, mis on mõjutanud kaasaegse diskursuse kujunemist. Lahates tehnoloogia ja orgaanika vahelisi erisusi ning nende potentsiaalsete ühisalade kattuvuslikke printsiipe. Viimastel uuringutel on keskendunud ruumilise hübriidkogemuse saavutamisele reaalajas, rakendades eri meediumid üksteise kasuks tööle, mis simulaakrumina stimuleeriks ruumi külastaja kogemust ning seeläbi ka ruumi iseennast. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli, filosoofiateaduskonna, kultuuriteaduste ja kunstide instituudi, maalikunsti õppetooli (B.A.) ja Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna (M.A.).

TARVO PORROSON on lõpetanud Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli sepatöö erialal (2009), misjärel asus õppima Eesti Kunstiakadeemias Ehte- ja sepakunsti osakonnas. Porroson väärtustab isiklikus loomingus taaskasutust. Ta on töötanud enamasti vabakutselisena nii Eestis kui välismaal, teinud koostööd erinevate kunstnikega, loonud nii ehteid, sepiseid, skulptuure, disainmööblit kui mehhanisme.