9.09.-30.09.2022 ARS Projektiruum
12-18, L 12-16
Näituse avamine neljapäeval, 8.09 kell 18
Laenasin näitusele pealkirja kolleegi antud intervjuust, kus ta muuhulgas minu eelmist näitust (‘Ideaalmaaillmad’) iseloomustas ja see sõnapaar justkui klammerdus külge, nõudis tähelepanu ja ei lasknud end tööpealkirjana maha raputada. Mis seal ikka - valmistasin ning leidsin näitusele komplekti töid, mis ühel või teisel moel selle omamoodi ilmunud kaksikheeliksi mõjul pikema aja vältel moodustusid. Kujundid, vormid ja helid pöörlevad rahuliku ilu gravitatsiooniväljas ja otsekui küsiksid, mis on nende võimalus ajal, mis on tegelikkuses rahutu, ebakindel ja kaduv. Ekspositsioon leiab lisaks füüsilisele aset ka virtuaalses ruumis.
Raul Keller (1973) on alates 90ndest aastatest tegelenud eksperimentaalkunstiga, mis suhestub asukohaga, improvisatsiooni ja helikunstipraktikatega. Nn. nullindatel salvestas ta koos Projekt Unisoniga (2000-2012) kontseptuaalseid grupiimprovisatsioone, tegeles videokunsti, performance’i ja radiofoonikaga, esindades Eestit mitmetel rahvusvahelistel näitustel. Järgmisel kümnendil keskendus helikunstile ja analoogfotograafiale ning heliimprovisatsioonile müraduos Post Horn, ning radiofoonikale koosluses LokaalRaadio, oli lektor TÜs ning EKA uusmeedia professor. Jätkates senise kunstipraktikaga, tunneb viimastel aastatel järjest enam huvi ka traditsiooniliste ja kaasaegsete tehnoloogiate kombineerimise vastu. Elab ja töötab Tallinnas.
Tänan: Hello, Ekke Ra, Kirke Lee, Andres Toodo ja Marko Nautras Craftragist, Indrek Köster, Sigrid Viir, ARS ja EKL, jpt.
Näitus on valminud Eesti Kultuurkapitali toel