Scroll down for English.
Tallinna Kunstihoone
Vabaduse väljak 8
10146, Tallinn
K–P 12.00–19.00
16. oktoobril kell 18.00 avatakse Tallinna Kunstihoones näitus „Olge te hoitud ja armastatud“, mis toob publikuni Dénes Farkasi, Tõnis Saadoja ja Jevgeni Zolotko loomingu koos suurendatud ja väljavalgustatud fotodega Prinzhorni kollektsioonist. Näituse kuraator on Tamara Luuk.
„Iga näituse saamislugu algab kunstnikega, kes sind kõnetavad. Juhtub neid olema rohkem kui üks, peavad nad olema väga, väga head kunstnikud, et nende ühtejooksev kõne su peas vasardavaks kakofooniaks ei muutuks. Dénes Farkasi, Tõnis Saadoja ja Jevgeni Zolotko loomingu kogemus on olnud võimsam kui kõne, see on pigem üleujutus, kus vee peale jäämiseks tuleb suu kinni hoida. Meie oma ungarlane Dénes Farkas, meie oma venelane Jevgeni Zolotko ja meie oma eestlane Tõnis Saadoja esitavad vägeva läbilõike Eesti ühiskonna mitmekesisuse tagasihoidlikust potentsiaalist. Neil kolmel, kes kõnnivad üksildastena, õnnestub iseendast rääkides rääkida millestki endast palju suuremast,“ ütleb näituse kuraator Tamara Luuk.
Väljapanekul esitatud teoste tähendus ja märgilisus lähtub ennekõike emotsionaalsest mälust, mis keeldub allumast ideoloogiale ning muutuvale tõlgendusele. Inimeseks olemise aluspõhi: lapsepõlvemälestused, hirm, usaldus ja kõhklus, igatsus terviklikkuse ja vaimuselguse järele on tuttavad igaühele, olgugi need peidetud pragmaatilise, filosoofilise või poliitilise eksistentsi taha halli tsooni. Sageli on kunst ainus koht, kus sügavalt sisimast tulevad teated kõnelevad, ja kus nõrkuseks peetu tugevuseks muutub.
Eesti kuulub nende maade hulka, kus pole veel eksponeeritud Heidelbergi ülikooli psühhiaatriakliinikumi kuulsat kunstikollektsiooni, kuhu kuulub 27 000 tööd: joonistusi, maale, kollaaže ja käsitöönäiteid normiväliselt mõtlevatelt, ühiskondlikesse konventsioonidesse mittemahtuvatelt indiviididelt. Psühhiaatri ja kunstiloolase Hans Prinzhorni nime kandvasse kollektsiooni üle-eelmise sajandi lõpust siiani koondatud autsaiderite tööd annavad tunnistust ühiskonna ja üksikisiku vabadusemõistmise keerulisest suhtest. Sageli on ühiskonna poliitilise ladviku valik ja hukkamõist olnud looduslikust valikust mitu korda julmem. Sellest räägib tõsiasi, et paljudelt nende samade tööde autoritelt võeti Natsi-Saksamaa T4 eutanaasiaprogrammi ettekirjutusi järgides elu. „Hullumeelne ilu“ – termin, mida Prinzhorni kollektsiooni töödest tehtud filmide ja näitustega seoses kasutavad mitme maa kultuuriinstitutsioonid – on häirinud ja saanud võimu kuritarvitamise ajendiks mitte ainult minevikus ja mitte ainult Saksamaal.
Ajal, mil ühiskond vaatab üle oma ellujäämise strateegiaid ja liigub aina suurema suletuse suunas, on see näitus pühendatud kunstile, mis teeb haiget ja tervendab, ning kunstnikele, kes annavad kuju ja muudavad nähtavaks.
Dénes Farkas (s 1974, Budapest) on lõpetanud EKA graafika (2001 BA) ja fotograafia osakonna (2003 MA). Meie olulisemaid foto- ja installatsioonikunstnikke, kelle arvel on hulganisti isiku- ja rühmanäitusi alates 1998. aastast. Esindas Eestit 55. Veneetsia biennaalil (2013, kuraator Adam Budak).
Tõnis Saadoja (s 1980) on lõpetanud EKA maalikunsti osakonna BA (2004) ja Ida-Londoni ülikooli vabade kunstide magistrantuuri (2006). Visuaalkunsti vanima esindaja – maali – arvestatavaim viljeleja tänapäeva Eestis, kes on äratanud elule monumentaalmaali avalikus ruumis (NO99 teatri laemaal 2012). Ta on pälvinud Konrad Mäe (2015) ja Kristjan Raua medali ning preemia (2013) ja olnud Köler Prize’i publikupreemia laureaat (2011).
Jevgeni Zolotko (s 1983) on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuriosakonna (BA 2008). Skulptor ja installatsioonikunstnik, esimese Köler Prize’i laureaat (2011) ja üks seitsmest Eestit esindavast kunstnikust Riia kaasaegse kunsti esimesel biennaalil RIBOCA (2018) on Zolotko multidistsiplinaarsuse julgeim tervikuks siduja. Hoiab elus slaavi vaimsuse sügavust ja haaret Eesti kunstimaastikul.
Prinzhorni kollektsiooni algusaastate raudvarasse (19. sajandi teine kuni 20. sajandi esimene pool) kuuluvate teoste autorid on Franz Karl Bühler (1864–1940), August Natterer (1868–1933), Adolf Schudel (1869–1918), Friedrich Bedürftig (⸷1921), Josef Forster (1878–1949), Emma Hauck (1878–1920), Franz Joseph Kleber (1857–1909), Johann Knopf (1866–1910), Heinrich Hermann Mebes (1842–1916). Fotod Prinzhorni kollektsiooni loal.
Täname: Prinzhorni kollektsioon, Tartu Kunstimuuseum, Eesti Kultuurkapital, Andreas Tukmann, Gabriela Urm, Arvi Kirjonen, Villem Säre, Evelin Zolotko, perekond Kutman, Reimo Võsa-Tangsoo, Revo Koplus.
Näitus on avatud 20. detsembrini. __________________________________________________________________________________ The exhibition “May You Be Loved and Protected” will open at Tallinn Art Hall on 16 October at 6 pm, bringing to audiences the works of Dénes Farkas, Tõnis Saadoja and Jevgeni Zolotko as well as a selection of works from the Prinzhorn Collection, displayed in light boxes. The curator of the exhibition is Tamara Luuk.
“The story of every exhibition begins with the artists that resonate with you. If there happens to be more than one, they indeed have to be excellent artists, so that their simultaneous speech does not become a hammering cacophony in your head. The experience of viewing the works by Dénes Farkas, Tõnis Saadoja and Jevgeni Zolotko has been more powerful than speech. Rather, it resembles a flood where you have to keep your mouth shut to stay afloat. ‘Our own’ Hungarian Dénes Farkas, ‘our own’ Russian Jevgeni Zolotko and ‘our own’ Estonian Tõnis Saadoja present a powerful cross-section of the modest potential of the diversity of Estonian society. In speaking about themselves, the three solitary creators also manage to speak about something much greater,” says Tamara Luuk, curator of the exhibition.
The meaning and symbolism of works on display is deeply rooted in emotional memory. They stubbornly resist all ideological connotations and the moving sands of changing interpretations. The foundation of human condition – childhood memories, feelings of fear, faith and doubt, longing for wholeness and sanity are lived by everyone, even if they are hidden in the background or in the grey areas of pragmatic, philosophical or political thought. Art is often the only place where these messages from deep inside can be expressed and where the perceived weakness becomes strength.
Estonia is one of the countries that has not yet exhibited the famous art collection of the Psychiatric Clinic of the University of Heidelberg, which includes 27,000 works: drawings, paintings, collages and handcrafted items from non-normative individuals who have not fitted into social conventions. Works by “outsiders” from the end of the 19th century to the present, gathered in the collection named after psychiatrist and art historian Hans Prinzhorn, testifies to the complicated relationship between the society’s notion of freedom and that of the individual. Often the choice and condemnation of the political elite has been significantly crueller than the “natural selection”. This is evidenced by the fact that many authors of these works were killed following the prescriptions of the Aktion T4 euthanasia program of Nazi Germany. The term “insane beauty”, used by cultural institutions of several countries in relation to films and exhibitions introducing the works from the Prinzhorn Collection, has had a disturbing effect and has motivated the abuse of power – not only in the past and not only in Germany.
At a time when society is reviewing its survival strategies and moving towards greater isolation, this exhibition is dedicated to art that hurts and also heals, and to the artists who give shape to things and make them visible.
Dénes Farkas (1974) graduated from the Estonian Academy of Arts in printmaking (2001, BA) and photography (2003, MA). He is one of our most important photography and installation artists who has exhibited since 1998 in numerous solo and group shows. Farkas represented Estonia at the 55th Venice Biennale (2013, curator Adam Budak).
Tõnis Saadoja (1980) graduated from the Estonian Academy of Arts in painting (2004, BA) and holds a Master of Fine Arts from East London University (2006). He is an outstanding artist of one of the oldest forms of visual art – painting – in modern-day Estonia and has revitalised the practice of monumental painting in public spaces (NO99 Theatre ceiling painting 2012). He has been awarded the Konrad Mägi Prize (2015) and the Kristjan Raud Medal and Award (2013) as well as the Köler Prize People’s Choice Award (2011).
Jevgeni Zolotko (1983) graduated from the sculpture department of Tartu Art College (2008, BA). A sculptor and installation artist, the very first winner of the Köler Prize (2011) and one of seven artists who represented Estonia at the first Riga International Biennial of Contemporary Art RIBOCA (2018), Zolotko is the boldest artist to bind multiple disciplines into a single whole. He keeps alive the depth and breadth of the Slavic spirit on our art scene.
The authors of the works at the core of the earliest items in the Prinzhorn Collection (from second half of the 19th century to the first half of the 20th century) are Franz Karl Bühler (1864–1940), August Natterer (1868–1933), Adolf Schudel (1869–1918), Friedrich Bedürftig (⸷1921), Josef Forster (1878–1949), Emma Hauck (1878–1920), Franz Joseph Kleber (1857–1909), Johann Knopf (1866–1910), Heinrich Hermann Mebes (1842–1916). Photographs – courtesy of the Prinzhorn Collection.
Many thanks to: Prinzhorn collection, Tartu Art Museum, Cultural Endowment of Estonia, Andreas Tukmann, Gabriela Urm, Arvi Kirjonen, Villem Säre, Evelin Zolotko, the Kutman family, Reimo Võsa-Tangsoo, Revo Koplus.
The exhibition will remail open until December 20.
