8. novembril esietendub Sõltumatu Tantsu Laval tantsulavastus „Artefakturism: farsid ja varemed“, mille lavakujunduse on loonud Laura Põld ning mille keskne element 340 x 470cm suurune nõeltorke- ja segatehnikas tekstiil.
Etendused: 8., 10.-11. november ja 19.-20. detsember kl 19:00 Sõltumatu Tantsu Laval.
Rohkem infot: https://stl.ee/lavastus/artefakturism-farsid-ja-varemed/ Piletid: https://fienta.com/et/artefakturism-farsid-ja-varemed Video: https://youtu.be/L_gXiWsUhWE
Koreograafid-etendajad: Valeria Januškevitš, Keity Pook, Sigrid Savi ja Kadri Sirel Dramaturg: Kerli Ever
Kunstnik: Laura Põld
Helikujundaja: Sander Saarmets
Valguskujundaja: Karolin Tamm
Lavastuse väljatoomist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Täname Eesti Vabaõhumuuseumi ja Kreenholmi Manufaktuuri.
Kujutle ennast suvisele taluõuele. Päike, palavus, rookatuse all sumisevad mesilased. Eemal kriiksub külakiik. Kiigele on kinnitatud mitmekeelne instruktsioon, aga turistid ei oska seda päriselt kasutada, nõkutavad kohmakalt põlvi ja naeravad. Uus pilt: tühi, kummituslikult kajav tehasehoone. Sa tead, et kunagi täitis ruumi kõrvulukustav müra, et siia on paljud inimesed oma tervise jätnud, aga et paljud on kunagist tajunud ka uhkuse allikana. Õhk on kummaliselt raske, ehkki tuul lõgistab katkisi aknaid; kusagil paugub uks. Kolmas pilt: valge teatrisaal, tühi, dekoratsioonideta. Põrand on veidi külm. Esietendus on veel kaugel, aga seda rohkem e-maile on vaja tiimiga vahetada; kõigile sobivaim päev koosolekuks on laupäev.
Valeria Januškevitš, Sigrid Savi, Kadri Sirel ja Keity Pook huvituvad mälu võimest luua identiteete ja kogukondi ning selle mehhanismi jõust, ebamäärasusest ja petlikkusest. Millistel viisidel inimesi mälumehhanismidesse haaratakse, kuidas tõugatakse välja, millised traagelniidid jäävad hargnema? Lavastus kannab endas kolme eripalgelise residentuuripaiga kajasid. Eesti Vabaõhumuuseum, Kreenholmi manufaktuur ja Sõltumatu Tantsu Lava kui kogukonna mälu koondavad sümbolid tõstavad esile eri ajastutele omased elulaadid, unistused ja töötamise viisid, juhatades sisse küsimuse sellest, missugust tööd vajab mäletamine. Koreograafid rändavad turistidena mööda lünklikke mälupilte, mille varemetel tantsides ehitavad nad sildu mineviku, oleviku ja tuleviku vahel.
