Kristina Õllek "Hüpoksilises ja kunagises troopilises vees, kas näed?"

Eerik Haameri kunstiauhinna võitja 2024

Kuressaare Raegalerii 23.01.–28.02.2026

Kas mäletad?

Kas mäletad siluri ajastu trilobiite ja peajalgseid? Kas mäletad käsijalgseid, meriliiliaid ja tabulaatkoralle? Kas mäletad toonase sooja ja madala merevee lokkavat elurikkust?

Kristina Õllek mõtleb koos merega ning ühendab oma loomingus geoloogilise aja, merede ja kivimite aeglase mäletamise ja tulevikudüstoopiad. Tema kunstiteosed, mis tuginevad aastatepikkusele mereökoloogiat puudutavale uurimistööle, toovad välja, et meri on tohutu arhiiv, mis sisaldab endas ajalisi kihistusi aegade algusest peale. Sügavasse ajalukku kuuluvad kihid eksisteerivad samaaegselt kaasaja reostunud ja mikroplasti lämbuva mereveega: meie minevik mõjutab meie olevikku ja ühtlasi ka meie tulevikku.

Kristina Õlleki looming vaatleb kodust Läänemerd – üht tugevalt inimtegevuse poolt mõjutatud poolsuletud ja piiratud taastumisvõimega merd. Näitus “Hüpoksilises ja kunagises troopilises vees, kas näed?” viitab samaaegselt kahele erinevale kihistusele Läänemeres – tagasi ajale, mil Läänemere piirkonna ala ei olnud oma praeguses asukohas, vaid triivis hoopis troopilistes ekvatoriaalsetes vetes, ning tänapäevastele ja tuleviku toksilistele vetele, kus aeglase veevahetuse ning põllumajanduslike väetiste liigse merevette voolamise tõttu on tekkinud hapnikuvaesed surnud tsoonid, milles elurikkus väheneb ja ökosüsteemid muutuvad. See on protsess, mis kliimakriisi taustal on kiirenenud.

Merede, antropotsentristlike mõjude ja kliimamuutuste vahelisi suhteid uurides on Kristina Õllek tähelepanu keskpunkti tõstnud tsüanobakteri – ühe vanima elusorganismi, millel on oluline roll olnud hapniku tootmises ning hapnikku sisaldava atmosfääri tekkimises, kuid mis tänu merede suurele saastele võib tekitada massilisi mürgiseid veeõitsenguid. Kuigi tsüanobakterid on püsinud ise miljardeid aastaid muutumatutena, on maailm nende ümber pidevalt muutunud. Tsüanobakter on olnud tunnistajaks aeglasele vägivallale, mille all on meie mered ja ookeanid inimtegevuse tõttu kannatanud.

Praktiseerides oma teostes sügavas ajas mõtlemist ning tuues kokku sügava mineviku ja sügava tuleviku meie fossiilkütustest toituvasse olevikku, laiendab Õllek oma tööde kaudu ajataju, milles me igapäevaselt navigeerime. Õllek ühendab oma installatsioonides ja fototeostes orgaanilise ja mitteorgaanilise, fossiilseid kummitusi minevikust, baktereid, soolakristalle ja bioplasti, et tuua nähtavale Läänemere geoloogiline aeg. Lisaks ajataju laiendamisele harjutab Õllek ka geoloogilist lugemisoskust, tuues välja, et meremaastik ei ole pelgalt staatiline väli, vaid et selles on füüsilised, bioloogilised ja keemilised jäljed sügavast minevikust, mida on raske hoomata, kuid mis kujundab maailma, milles me elame.

Tekst: Annika Toots

Kristina Õllek (sünd. 1989) on Tallinnas elav visuaalkunstnik. Ta töötab fotograafia, video ja installatsiooniga, ning kasutab tihti mikrobioloogilisi ja keemilisi protsesse uurimaks mereökoloogiat, geoloogilist ainest ja inimtekkelisi keskkondi. Õllek kasutab oma praktikas peamiselt uurimistöö-põhist lähenemist, kuid seejuures põimib sellega enda fiktiivse ja spekulatiivse perspektiivi. Teostega soovib ta luua olukordi, mille puhul tõsielu ja fiktsioon, sünteetiline ja looduslik, koopia ja originaal põimuvad, muutuvad hübriidseks mateeriaks ning mille läbi tekivad uued tähendused.

Kristina Õllek on omandanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafiaosakonnas bakalaureuse- (2013) ja magistrikraadi (2016). Ta on täiendanud end Berliinis Kunsthochschule Berlin-Weissensee’s (2012) ja Rotterdamis Piet Zwarti instituudis (2016). Aastatel 2013–2018 oli ta kunstnike juhitava projektiruumi Rundum kaasasutaja ja aktiivne liige. Õllek on kahel korral – 2013. ja 2016. aastal – pälvinud Eesti Kunstiakadeemia noore kunstniku preemia. 2023. aastal pälvis ta Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Kultuuriministeeriumi kolmeaastase kunstnikupalga.

Kristina Õlleku teoseid on eksponeeritud mitmetel rahvusvahelistel grupi- ja isikunäitustel, sh Kai Kunstikeskus (Tallinn), KUMU kunstimuuseum (Tallinn), Balti Kaasaegse Kunsti Keskus (Gateshead), Henie Onstadi kunstikeskus (Oslo), State of Concept (Athens), La Traverse (Marseille), Zeppelini muuseum (Friedrichshafen), A Tale of A Tub (Rotterdam), Le Lieu Unique (Nantes), Screen City Biennial (Stavanger), Winterthuri fotomuuseum.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.