Heleliis Hõim „Marsi kroonikad“

ARS Projektiruum 20.06.–12.07.2022

E–R 12–18, L–P 12–16

Avamine 18. juunil kell 19.00.


Vabas vormis vestlusõhtud kunstnikuga 6., 7., 11. ja 12. juulil kell 17.30.


Kunstnik kutsub vaatajat suhestuma planeediga Marss kui laenatud keskkonnaga, et koondada mõtteid uskumustest, isoleeritusest, piiratud mõtlemisest ning vaikusest, seda hetkel pärast inimese lahkumist.


“Marsi kroonikad” on järg 2021. aasta duonäitusele “First Wave” VENT Space’i projektiruumis, kus kunstnikud eksperimenteerisid gravitatsiooni seaduste muutmisega, luues meeli nihestavaid illusioone.


“Marsi kroonikad” loob paralleele ulmekirjandusega, viidates Ray Bradbury samanimelisele raamatule. Bradbury kirjeldab lühijuttude kogumikus, kuidas inimene soovib asustada Marssi, sealsetest asukatest ja arenenud tsivilisatsioonist hoolimata. Inimkond tahab ja nõuab rohkemat, kui neil olemas on. Või olemas oli, sest selja taha jäetakse saastatud ja sõjast räsitud planeet.


Kunstnik keskendub omamoodi kavandatud ja seejärel hüljatud keskkonna kollaažile, mille põhjal on võimalik tunnetada lahkunud inimese mõtteid, keskkonna loomet, uskumusi, unistusi.


Uskumused filtreerivad reaalsuse võimalikkuse variantidest välja meile tuttavlikud parameetrid. Vägi kandub läbi aja kinnistuvatesse uskumustesse, luues moraale ja fakte. Kes me oleme sõltub paljuski sellest mida, keda, kellesse või millesse usume. Kui läbi aja kinnistunud uskumuste alge jääb fookusest välja, nihestub korrektuuride tegemisel või nurkade mahalihvimisel, on me reaalsus(ed) painutatud. Põgenemise vajadusest tingitud uusasustamine ja seejärel selle hülgamine on sügavalt seotud igatsusest vana ja muutumatu järele, mida enam ei eksisteeri, püüdes hoomamatult täita sellest tingitud lünki.


Näitusel on eksponeeritud viis maaliseeriat ja neli skulpturaalset installatsiooni, mis vaatlevad paralleelselt ühiskonna ja antropotseeni küsimusi. Narratiiviks on omalaadne kombinatsioon inimkonna valupunktide keerisest, mida on kohati vaadeldud läbi pehmendavate ulmefiltrite (nn. marslase prillide) või kunstniku interpretatsioonide läbi. Vihjates ühele ja teisele on tegemist unenäolise näituseprojektiga, mis visualiseerib võimalikku utoopiat.


Näitust toetavad: Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kultuurkapital