top of page

ARS Showroom #51: Mari-Leen Kiipli "Sadevee aed"

ARS Showroom galerii 18.08–29.09.2023, (E–R 12–18)


Iga eluvorm pakub erineva idee sellest, mis elu on. Jõgi on valguv olend, kellel on oma agentsus, ta on aktiivne ja sensuaalne - haavatav kohalolu maastikus. Kui jõgi on isik, siis võiks olla tal ka oma sisemine mina või hinge olend. Philip Pullmani raamatutes esinevad daemonid on olendid, mis on inimese sisemise mina välised manifestatsioonid, mis võtavad mõne looma kuju. Neil on inimese intellekt ning nad võivad ka rääkida ja tegutseda oma inimestest eraldiseisvalt. Kas jõe "mina" võiks võtta ka inimese kuju vastavalt sellele millise karakteriga ta on, kas vaikse vooluga või kärestikuline ning millised on välised mõjutused. Milline võiks olla jõe hinge olend, mis on vahutav, paisutatud, reostatud. Kas jõgi vaatleb enda kaldal toimuvat, minu toimetamist seal?


2017. aastal loodud seaduse järgi tunnistati Whanganui jõgi Uus-Meremaal jagamatuks ja terviklikuks elusolendiks, mis hõlmab jõge kogu pikkuses alates mägedest kuni mereni, kaasates kõik selle füüsilised ja metafüüsilised elemendid. Juriidiline õigus lähtub arusaamisest, et jõgi on terviklik eluvorm ja isik. “Kui me näeme jõgesid kui elusolendeid, kes on osa meie kogukonnast, siis see tegelikult oluliselt muudab seda, kuidas me nendest kõneleme, kuidas me teeme otsuseid ja kuidas me loome seaduseid nende kohta.” ütleb Erin O’Donnell, kes on Melbourne ülikooli vee seaduste ekspert. Juriidilise isiku staatuse, sh kohtus esindatuse ja õiguskaitse andmine tervele loodusele või selle osadele on levimas üle maailma.


Jägala jõe elustiku seisundit on hinnatud halvaks, kuna puuduvad siirdekalad nagu jõesilm, lõhe, meriforell, siirdesiig, vimb, ogalik, teiv, turv ja rünt, mille üks põhjus on Kehra paberivabrikust tulev leelise reostus ning Linnamäe hüdroelektrijaam, mis piirab kalade liikumist ülesjõge. Jägala jõgi alates joast kuni suudmeni kuulub Natura 2000 kaitsealade hulka. Sellest hoolimata keeldub valitsus Linnamäe elektrijaama sulgemisest. Samuti läheb jõkke Kehra tselluloositehase heitvesi. Ikka veel nähakse jõgesid kui ressurssi, kui äravoolu või rentslit. Kui Jägala jõel oleksid juriidilised õigused, võiks jõgi tehase peale kaevata, nõuda elektrijaama ja paisu eemaldamist, nõuda õigust voolata.


Tänud: Artjom Jurov, Mari Volens Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit


-----


Mari-Leen Kiipli on õppinud fotograafiat Eesti Kunstiakadeemias ning Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, käinud vahetusõpingutel Viini Kaunite Kunstide Akadeemias ning praegu elab ja töötab Tallinnas. Kiipli hiljutised isikunäitused on "Niina kalastab lodudel, võrendikel, põikmadalikel" Draakoni galeriis (2021) ja “Husa” Haapsalu Linnagaleriis (2020). Tema teoseid on näidatud sellistel grupinäitustel, linastustel ja kunstimessidel nagu "Kunst antropotseeni ajastul", Kumu kunstimuuseum, kuraatorid kuraatorid Linda Kaljundi, Ulrike Plath, Eha Komissarov, Tiiu Saadoja, Bart Pushaw (2023), kunstimess Liste Art Fair Basel (koos Kogo galeriiga, 2021), fotokunsti messid Unseen Amsterdam ja Foto Tallinn (koos Kogo galeriiga, 2019), The Others, sõltumatu kunstimess, Torino (koos Eesti Fotokunstniku Ühendusega FOKU, 2018), Estonia Now: Artists’ Moving Image Programme, Tramway, Glasgow (2018), Whitechapel Gallery, Kai Art Center & Tallinn Black Nights Film Festival presents: Artists’ Films launch event and roundtable discussion, Kai kunstikeskus, Tallinn (2019). 2019. aastal toimunud kunstimessil Foto Tallinn premeeris erarahastuse platvorm Outset Eesti Mari-Leen Kiiplilt (koos Kogo galeriiga) videoteose ostuga. 2018. aastal sai Mari-Leen Kultuurkapitali aastapreemia 2017. aasta tegevuse eest ning tema FOKU poolt esitatud installatsioon “Passiflora” võitis preemia Expanded Screen sektsioonis The Others kunstimessil Torinos.




留言


bottom of page