ARS Projektiruum 20.–31.01.2024
Avatud 12 päeva, igapäevaselt 12–18.
20. – 31. jaanuarini on ARSi projektiruumis avatud Marten Esko installatiivne lavastatud keskkond “Apofeenia. 12 päeva praegusest ei ole tulevik”, mis osaliselt taaskasutab stseene ja kogemusi nii igapäevaelust kui ka varasemates loomingulistes projektides kasutatud materjale; osaliselt aga mitte.
Apofeenia on kalduvus tajuda tähenduslikke seoseid mitteseotud struktuuride vahel. “Apofeenia” ja apofeenia näivad olevat tähenduslikult seotud. “Apofeenia” raames on ARSi projektiruum kasutusel projektiruumina, ehk ruumina milles projekt suures osas valmib. “Apofeenia” on näitust-meenutav olukord ning teatavat spetsiifilist laadi tähenduslik mida-iganes tunne pärast keskmisest pikemat liig-keskendunud mõtteprotsessi mõne suurema või väiksema eluliselt olulise küsimuse vastuse võimalikkuse kontekstis.
“Owing to lack of interest, tomorrow has been cancelled, you are now in the strawberry beds of the eternal present.” (Huvi puudumisest tingituna on homne tühistatud, olete nüüd igavese oleviku maasikapeenardel)
See on tsitaat Derek Jarmani 1971. aastal kirjutatud, kuid alles 2022. aastal avaldatud teosest “Through the Billboard Promised Land Without Ever Stopping”, mis on edasiarendus Irene Kampeni 1969. aasta raamatu pealkirjast “Due to Lack of Interest, Tomorrow Has Been Canceled”. Praeguseks näib see igavest olevikku genereeriv huvipuudus olevat suures osas muutunud huvide konfliktiks – või on see alati nii olnud? – ja huvide konflikt on sageli tähendus-konflikt; ehk konflikt tähenduse loomises ja mõtestamises.
2006. aastal avaldatud teoses “Angle of Yaw” kirjutab Ben Lerner:
“MINUTE PARTICLES OF DEBRIS IN SLOW DESCENT force evacuation of the concept. At what altitude does the view grow comprehensive? The daredevil places his head in the camera, eliciting oohs and aahs. We have willingly suspended our disbelief on strings in order to manipulate it from above.”
Apofeenia – mõttetusest mõtte tuvastamine – võib sama hästi toimida ka pöördvõrdeliselt, kus juba tähenduslikus seoses olevat nähakse tähendusetutena. Mõned kutsuvad seda randomaaniaks, mille lihtsaim konkreetne näide on prosopagnosia ehk nn näopimedus või võimetus tuvastada inimeste nägusid (prosopagnosia on apofeenia allharu – pareidoolia – vastand). Tundub, et kõigele on nimetus, kuid tähendus kas on või ei ole, või ei püsi paigal, või seda ei nähta, või see mõeldakse välja või juurde, või see ei olegi kaasa antud ning see tuleks ise kaasa võtta. Muutke see mõttekaks või lõpetage mõtestamine; valik on muu hulgas olemas.
Ben Lerner jätkab:
“IF IT HANGS FROM THE WALL, it’s a painting. If it rests on the floor, it’s a sculpture. If it’s very big or very small, it’s conceptual. If it forms part of the wall, if it forms part of the floor, it’s architecture. If you have to buy a ticket, it’s modern. If you are already inside it and you have to pay to get out of it, it’s more modern. If you can be inside it without paying, it’s a trap. If it moves, it’s outmoded. If you have to look up, it’s religious. If you have to look down, it’s realistic. If it’s been sold, it’s site-specific. If, in order to see it, you have to pass through a metal detector, it’s public.”
Siin ei pea nõustuma.
Projekti toetavad Eesti Kultuurkapital & Eesti Kunstnike Liit & EKKM.
Tänud: Mihkel Ilus, Mihkel Tomberg, Patrik Tamm, Angela Maasalu, Mikk-Mait Kivi, Jaanus Samma, Veiko Iliste, Henry Kasch, Ingrid Köösel, Neeme Külm, perekond Tommingas.
