Tartu Kunstimaja 04.08.–03.09.2023
Sellel näitusel jätkab kunstnik liikumist kohaspetsiifiliste tekstipõhiste installatsioonide trajektooril. Näituse keskseks ühisnimetajaks on „ootamise” justkui universaalne ning küllaltki paradoksaalne motiiv. Sarnaselt eelmise aasta lõpus Hobusepea galeriis toimunud isikunäitusele „Aja vari”, on ka siinse näituse teosed – nii skulpturaalsed kui kontseptuaalsed teksti-objektid – vormistatud kunstniku poolt välja valitud Maurice Blanchot’ lausetest, keskendudes eelmise näituse „enese” ja „aja” mõtestamise asemel „ootamise“ motiivile.
Ootamine, mille olemus tugineb samal ajal nii üleküllusele kui ka millegi puudumisele, on üks esmaseid ajas eksisteerimise ning ajaga suhestumise viise. On see siis kannatamatult lootusrikas ootusjanu eesootava ees või hoopis äraootav ebaselgus ning ärev teadmatus mõne ebamäärase paratamatuse suhtes, ootamisest üldjuhul pääsu ei ole. Sellega tegelemine, kas suuremal või vähemal määral, on igapäevaselt sisuliselt vältimatu, et mitte öelda eluliselt hädavajalik.
