top of page

Näitus „Habras tasakaal“

Neljapäeval, 9. novembril kell 19.00 avatakse Atletika galeriis, Vilniuses rahvusvaheline grupinäitus „Habras tasakaal“, kus osalevad kunstnikud Hedi Jaansoo, Nokukhanya Langa, Anna Mari Liivrand, Emma Luukkala, Mari Männa, Laurynas Skeisgiela ja Mark Soosaar. Näituse kuraator on Kaisa Maasik ning see jääb avatuks 16. detsembrini.


Näitus „Habras tasakaal“ keskendub kunstniku loomingulisele protsessile ning pingutusele selle käigus. Näitus küsib, kas kunstniku praktika võib olla tema isiku pikendus, kuna materjali käsitlusviis peegeldab samaaegselt tegija võimekust ja tundlikkust.


Luues saab määravaks kahe oleku - helluse ja karmuse – vaheldamine, sealjuures nõuab õrnus samasugust pingutust kui jõulisus, kuna jätab teosesse pingestatuse ka siis, kui see on lõplikult valmis. Materjali allutamise protsess seostub kunstniku endaga ja tema haavatavusega indiviidina.


Avamise raames ja laupäeval, 11. novembril kell 14.00 toimuvad näitusel inglise keeles kunstnike ja kuraatori juhitud ringkäigud.


Kunstnikud: Hedi Jaansoo, Nokukhanya Langa, Anna Mari Liivrand, Emma Luukkala, Mari Männa, Laurynas Skeisgiela, Mark Soosaar Kuraator: Kaisa Maasik Assistent: Mia Tohver Graafiline disain: Laura Grigaliūnaitė

Näitust korraldab Leedu Interdistsiplinaarne Kunstnike Liit (LIAA). LIAA tegevusi toetavad Leedu Kultuurinõukogu ja Vilniuse linnavalitsus.


Näitust toetavad Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Saatkond Vilniuses, Soome Saatkond Vilniuses, Põhja- ja Baltimaade kultuuri mobiilsusprogramm ja Põhjala pruulikoda.

Anna Mari Liivrand (EE, 1993) on installatsioonikunstnik, kelle loomingusse kuulub ka joonistusi. Ta lõpetas Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni osakonna (BA, 2016) ja kaasaegse kunsti eriala (MA, 2022). Viimastel aastatel on kunstnik oma teoste fookusesse asetanud argirituaalid, ornamendid ja dekoratsioonid. Ta vaatleb neid sageli lähtuvalt eneseloomise perspektiivist aga käsitleb neid ka kui pidepunkte muutuvas maailmas, mis on täis ebakindlust ja ärevust. Liivranna teosed on kombinatsioonid ebatavalistest materjalidest (nt kunstniku enda naha helbed, ripsmed, kalamaksaõli kapslid jne) ja tavapärastest käsitöö praktikatest, millest moodustuvad elegantsed ruumiinstallatsioonid.


Emma Luukkala (FI, 1992) on visuaalkunstnik, kelle peamised tehnikad on maal ja skulptuur. Luukkala lõpetas Helsingi Kunstiülikooli Kunstiakadeemia (BA 2018, MA 2020). Ta ammutab oma kunsti motiive igapäevaelust ja oma ümbrusest. Ta vaatleb kodukeskkonda, keskendudes detailidele: tekstiilmustritele, mööblijalgadele ja esemetele, mis on peidus diivanipatjade vahel. Maalitud kujutised viitavad meid ümbritsevatele materjalidele, samal ajal kui paksu värvi kühmud panevad vaatlema maali ennast kui ainete kuhja.


Hedi Jaansoo (EE, 1989) on Tallinnas tegutsev kunstnik ja fotograaf. Ta lõpetas Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti eriala (MA, 2018) ja fotograafia osakonna (BA, 2014). Jaansoo töötab enamasti väikeste ja õrnade asjade, lillede, ebakindluste, tunnetuste ja tundlikkustega. Oma hiljutises praktikas kombineerib ta fotograafiat, tekstiili ja savi, mittefunktsionaalseid ehteid, lõpetamata mõtteid ja muutlikke otsuseid, igatsusi ja konfliktseid ihasid. Ta on inspireeritud vanaemadest ning püüab oma tegemistega mitte liiga palju keskkonda koormata.


Kaisa Maasik (EE, 1994) on Tallinnas tegutsev kunstnik ja kuraator. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti eriala (MA, 2021) ja fotograafia osakonna (BA, 2017). 2019. aastal täiendas Maasik end Helsingi Kunstiülikooli Kunstiakadeemias Praxise kuraatoritele suunatud magistriprogrammis. Maasiku jaoks on oluline koostöine tegutsemine, ta töötab nii koos kui üksi projektide kallal, mis võtavad ruumilisi mõõtmeid. Teda innustab igapäevaelu, töötades tihti nii kunstnikuna kui kunstnikega, kes kasutavad leitud materjali: kogutud esemeid, ideid, materjali ja motiive. Maasik keskendub juhuslike inimeste tunnetele ja kogetule, püüdes nende lugu edasi anda läbi esemete või mälestuste.


Laurynas Skeisgiela (LT, 1994) on kunstnik, kuraator, fotograaf ja filmitegija. Ta õppis Vilniuse Kunstiakadeemia fotograafia ja meediakunsti osakonnas aastatel 2013-2017 ning Stuttgardi Kunstiakadeemias. Ta kureerib koos Milda Dainovskytėga alternatiivset linnakultuurilist organisatsiooni, mis julgustab meid küsima, meenutama ja ümbermõtestama kohalikke identiteete. Kuigi kino ja kuraatoritöö võimaldavad koos töötamist, võtab tema isiklik kunstipraktika tihti video või valgusinstallatsioonide vorme. Praegu keskendub ta mimikrile looduses ja kultuuri valdkondades. Kasutades John Cage'i sõnu, on tema sihiks "luua teoseid, mis meenutaks vähem objekte ja rohkem ilma". Mari Männa (EE, 1991) on Tallinnas tegutsev skulptuuri- ja installatsioonikunstnik. Ta lõpetas Tartu Kõrgema Kunstikooli fotograafia (BA, 2017) ja Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti eriala (MA, 2020). Tema skulptuuripraktika on ajendatud soovist uurida erinevaid materjale ja luua vorme igapäevase rituaali osana. Ta peab oluliseks katse ja eksituse meetodil töötamist, säilitades seeläbi dünaamilise edasiliikumise oma praktikas. Huumor toimib tema jaoks olulise toimetulekumehhanismina, võimaldades soovimatute impulsside ümbersuunamist. Männa tegeleb oma kunstis sotsiaalselt aktuaalsete teemadega, eriti huvitub ta inimseisundi analüüsimisest kriisihetkedel. Mark Soosaar (EE, 1946) on Eesti filmirežissöör, operaator ja stsenarist. Soosaar lõpetas 1970. aastal Filmikunsti Riikliku Instituudi operaatorina. 1992. aastal kolis ta Pärnusse ja asutas oma filmistuudio nimega Weiko Saawa Film. Tema arvukad dokumentaalfilmid vaatlevad sageli erinevaid teemasid antropoloogilisest vaatenurgast. Teadliku autorina, loob filme tuginedes üksnes enda ideedele. Ta valib oma loo peategelase ning filmib teda kõrvalise abita. Ta ei kasuta kunagi väliseid intervjuueerijaid. Vajaduse korral loob ta teadlikult olukorra, mis võimaldab paljastada subjekti sisemaailma või suunata filmi ideed.


Nokukhanya Langa (USA / NE, 1991) on Rotterdamis tegutsev kunstnik. Ta on lõpetanus Moravia Ülikooli stuudiokunstis (BA, 2013) ja Frank Mohri Instituudi maalikunstis (MA, 2018). Nokukhanya kunstipraktika kombineerib tema isiklikku lugu, mitmekultuurilist pärimust ja läbielatud kogemusi, tuues need kokku suureformaadilistel maalidel, mis on täidetud elava kujundikeelega, mis on esitletud justkui teadvusevoolu stiilis. Lastes lahti traditsioonilise maalikunsti jäikusest, mängib ta abstraktsete motiividega: värviga, keerudega ja teiste voolavate kujunditega, töötades samas ka rohkem äratuntavate motiividega nagu tekst ja märgid.

Lisainfo: Kaisa Maasik kaisamaasik@gmail.com +372 5396 2524


Atletika SODAS2123 Vitebsko 21, Vilnius 11349 Leedu


Avatud K–R 16.00–19.00 L 13.00–17.00 Sissepääs tasuta


Hedi Jaansoo. Nails and Punctures and a Bit of Support (2023)


Commentaires


bottom of page